Issi ja IE7

Täna lõunapaiku, kui isa istus arvutigaha, sain ma tunnistajaks huvitavale asjale. Isa hakkas mul inmelt avastama uut internet explorerit. Tore oli kuulata, kuidas ta seal neid tabeleid ja tabe üksteise peale ladus ja ise samal ajal kõva häälega kommenteeris, ilmselgelt selleks, et ma ikka aru saaks, mis ta teeb! Igatahes lõpuks harjus ta sellega ära ja lepib nüüd, et meil selline internet on!

Lubatud analüüs!

Niisiis tuleb siit minu lubatud analüüs. Olles läbi lugenud oma ühe sõbra blogid, kirjutan nende kohta siin nüüd analüüsi. Täpselt nagu sai kokku lepit!
Nojah. Kui ma blogide lugemist alustasin uuemast, siis siinse näputööga teen algust hoopis vanemast. Tundub, nagu oleks siin tegemist old vaimule keskendunud inimesega, kellel kas ei ole millestki peale oma mõtete kirjutada või siis ta lihtsalt hoiab oma asjad endale ja jagab mõtted laiali. Tore oli lugeda, sain sealt nii mõnegi tsitaadi, mis aitab mul elus edasi minna ja endaga ja oma tulevikuga veel paremini minapeale saada. Hiljemased, siia samasse kirjutatud blogid olid aga täis karmi reaalsust, mis särasid päikesest ja pakatasid õnnest, rõõmust, teadmisest, et kodus on kõik korras, toalettpaber ei ole veel otsas ja nii edasi!
Üldse on mul raske seda kirjatööd kirja panna, sest piltidel olevad asjad jäid mul nägematta. Sellegi poolest nendin, et kodus arvutitaga istudes ei jõuaa inimesed kuhugi. Minge loodussse, võtke kaasa oma didgeridoo ja elage lapselikult. Tehke lollust, mõistlikuse piirides, olge rõõmsad, olge rõõmsad ja nii edasi!

Minu jõulust

Niisiis toimus meil neljapäeval koolis jõulupidu. Kõik oli täpselt kui alati. Kohalik näitetrupp oli kogenud lavastajast eesti keele õpetaja käe all üht-teist uut valmis teinud ning nüüd kanti see ette. Ausalt öeldes oli minul igav vaadata, aga see siin on minu subjektiivne arvamus. Pealegi olid ka väiksemad kaasa haaratud ja sellisele vanuserühmale see asi täiesti meeldis. Hiljem tuli siis ka jõuluvana, lauldi laule, mängiti pilli ja tantsiti nagu alati. Meie klass oli ainus suurematest, kes miskit arvestatavamat tegi. Meie võtsime samuti näidendi ja tegime selle ära. Sisu on lühidalt järgmine:
Koolis on joonestamis tund. Õpetaja käib klassi ees. Õpilased teevad mida tahavad. Räägitakse perspektiivist, võrreldakse õuna ja pingpongi palli. Ants (Alvar) paneb õuna suhu ja sööb ära, seetõttu tuleb tahvlile õun joonistada. Kõigepealt kutsutakse Kristjan (Argo), kes peab tahvlile õuna joonistama. Õpetaja ei ole joonistusega rahul ja joonistab ise. Juku (Leila) väidab selle tagumiku olevat. Õpetaja (mina) läheb direktori juurde ja Direktor (Ruudo) tuleb klassi ja süüdistab jukut kõigi muude pattude kõrval selles, et ta on tahvlile perse joonistand!
Votnii, Siis saime kingipakid, mis hiljem tulid välja, et olid suuremad kui Turba gümnaasiumi omad.
Järgmisel päeval tegime koolis veel töödki. Nimelt mina, kes ma olin koolis, sain füüsikatunnis kuulda ühtteist huvitavat radioaktsioonist. Teisi koolis polnd. Kella 11:00'se pussiga sõitsin koju. Sõit kestis 7 tundi, millest vähemalt 2 tundi ma istusin vanemate autos ja ootasin, kas nad ka poest tagasi viitsivad tulla? Koju jõudes vallutasin endale arvuti. Siin olen ma olnd pea terve nädalavahetuse!
Laupäeva õhtul läksin jõulupeole. See oli suguvõsa jõulupidu. Natuke tegutsemist. Piisavalt joomist ja palju loba! Meie jõime vaid morssi, mida meile anti plastiktopsides. Selle asemel, et süüa, me istusime niisama ja ajasime Süüte ja Janariga juttu. Siis hakati mänge mängima, tehti perediimid. Meie võistkonna nimi oli Metsatöll. Meie lõpuks võitsimegi.
Sealt jäi mulle luuletus meelde!

Kord kohtas keset kanarbikku,
üks põialpoiss üht päkapikku.
Nad põrnitsesid teineteist,
Ja vaidlesid, kumb pikem neist.
"Mul pikkust 10 sentimeetrit"
"ja minul terve detsimeeter"
Nad panid seljad vastastikku
ja olid täpselt ühte pikku!

Nagu näha võib, on mul mingi eriline !-märgi maania peal, igale poole ma ta topin!
Siis tuli jõulumemm ja pani meid kõiki luulet lugema.
Minu luuletus sai selline:

Yo kõik see rahvas minu ees,
te kuulete nüüd minu teksti.
Eile õhtul jõulumees,
võeti kinni, läbi peksti
hommikul ta ärgates näeb ümber kivist seinu.
Otsib oma saanikest ja põhjapõdra heinu.
Nõndamoodi purjuspeaga ringi taidles jõulumees,
nüüd on Eesti riigile, ta 18000 sees!

Siis mängiti veel ajalehemängu. See käis nii, et pois ja tüdruk tantsivad ja kui muusika jääb kinni, siis peab pioiss ajalehe põlvedele laotama ja tüdruk sinna peale istuma. Niisiis sain mina oma kaaslannat 2 korda süleldada. Tore oli!

Aegade algusest peale!

Aegade algusest peale, olen ma ringi tatsanud internetis ja otsinud endale kohta, kuhu ma saaks end istutada ja mida kaunistada. Nüüd on see koht mul siis olemas. Siin ma istun.
Ok. Aitab draakonlik- kuninglikust jutust.
Mina. Jürgen Dengo - valgustatud pimeduse sõdalane, teatan ametlikult, et on jõulud. Selle puhul lasti mind koolist koju. Öeldi, et ole seal 2 nädalat ja tule siis tagasi. Mis parata. Midagi pole teha. Istun siin niisama ja kirjutan. Mul ei tule see välja nii kiiresti, kui peaks ja see on sellepärast, et ma istun siin karbitaga terve päeva. Karm olemus nõuab oma. Ise väidan enese kunstniku olevat, aga samas istun ja saadan terve päeva mööda arvutimänge mängides. Mis kuradi inimene ma selline olen? Ahh! See oli sissejuhatuseks, sellest mis tegelikult toimub ja toimuma saab kirjutan varsti!