kulddraakon luuletab vol 2

Siis kui sajab äiksevihma,
Ma kõue moodi müristan.
Kui välgunoolega saan pihta,

Kulddraakon luuletab

Siis kui võtan kätte kirve,
ainsaks hetkeks seisma jään.
Tundmata siis mingeid hirme,
julgelt otse metsa läen.

Pärast mõningasi silmapilke,
mul silme est lööb tumedaks.
Ja mõistusest käib läbi pilte,
mis teevad päeva jubedaks.

Nii laman keset porilompi,
seal üksildasel metsateel.
Üks inimeseloom mind kompis,
et teada kas ma elus veel.

Ma läbi une käratan,
mind kurat jäta rahule.
End ülesse siis äratan
ja näen et sõber kalur see.