Terekest taas

Otsustasin siiski asutada oma ühe sõbra eeskujul ka oma luule nurgakese. Lugege, kommenteerige ja hinnake.

kulddraakon on langenud

Kulddraakon on nüüd langenud. Kuld on pehme ja nõrk. Kuld ei kannata kriitikat. Kuld teab et ta on hinnaline. Kuld on eluta ja ei otsi midagi. Kullast draakon ei saa seada eesmärke, ega käia uusi radu. Mina olen täitnud eesmärgi, olen leidnud ühe raja mida mööda hakkan kohe käima ja teinud teoks asja, millega igaüks meie seast hakkama ei oleks saanud. Ma olen alistanud kulddraakoni, surunud ta maha ja astunud välja temapoolt seatud puurist. Aeg on muutunud ja Jürgen koos sellega. Tahan et midagi jääks alles ka vanast ajast. Aga ma ei saa lasta vana aja kammitsail end kinni hoida. Ma rapsin neist lahti, purustan nad ja tallan alla, nii nagu ma tallan alla pea kõik, kes jäävad mu teele.
Stop! Miks ma tallan? Kedagi ma ei talla. Ma olen hea inimene ja palun alati kenasti luba mööda saada.

Oi raisk, ai raisk, kaks lugu jah? tehke järgi!!! :)

Ma nimelt olen kaotand igasuguse tahte magada. Kohe lähen ja magan. Kaks räpipõhja on valmis. Ühele on vaja vaid lõppmasterdus teha ja siis on lugu, teisele veel vaja tekst sisse lugeda.