Ja üle üldse mul vist pole mõted teemale naised enne täisealiseks saamist eriti keskenduda.

Niisiis. Ma olen jõudnud kurvale arusaamisele, et ma olen vist veel vanuseliselt ja teadmiste poolest kah liiast noor, et käsitleda nähtust armastus ja kaasa rääkida teemal tüdrukud. Nimelt avastan ma igapäevaga enam, et küll nad on ikka imelikud olevused. Üksosa neist on toredad, need on need sinu sõbrad. Hoidku aga jumal sind selle eest, kui mõni peaks sulle lähedasemaks saama. Eriti, kui talle see endale ei meeldi. Siis leitakse pika peale ikka põhjus, lüüakse sulle küüned näkku, sõimatakse ja öeldakse lõpuks, et sinuga enam mitte kunagi ei räägita. Vot nii ma näen asja esialgu, tegelikult ma isegi ei taha teada, millisena ma seda hiljem näen. See antud hetkel mind lihtsalt ei morjenda ja teadte ausalt, hirm on ka natuke.